Palju õnne! Oled just asutanud oma ettevõtte.
Tulusid veel eriti ei ole, aga kulud juba on. Ettevõtte pangakonto, tarkvara, telefon, koduleht, võib-olla mõned töövahendid – nimekiri kipub kiiresti kasvama.
Ja siis tuleb raamatupidamine.
Oled kuulnud, et ettevõtte raamatupidamine peab olema korras, kuid raamatupidamisteenus on jälle üks uus igakuine kulu. Tekib täiesti loomulik küsimus:
Kas mul on kohe raamatupidajat vaja või võiksin esialgu raamatupidamisega ise hakkama saada?
Vastus sõltub sellest, kui palju sinu ettevõttes toimub.
Olen üle 20 aasta töötanud väikeettevõtjatega ning minu kogemuse põhjal ei vaja iga äsja asutatud ja väheste tehingutega ettevõte tingimata igakuist raamatupidamisteenust. Kui tulud on veel ebaregulaarsed ja terve aasta peale koguneb näiteks alla 20 tehingu, võib raamatupidamise ise tegemine olla täiesti mõistlik.
Samas tuleb osata ära tunda hetk, mil ise tegemine ei ole enam kõige mõistlikum ega odavam lahendus.
Vaatame seitset küsimust, mis aitavad sul otsustada, kas teha raamatupidamist ise või kaasata raamatupidaja.
Kas OÜ raamatupidamist võib ise teha?
Jah, võib. Osaühingu raamatupidamise korraldamiseks ei pea tingimata palkama raamatupidajat ega ostma raamatupidamisteenust.
Küll aga on Eestis registreeritud juriidiline isik raamatupidamiskohustuslane. See tähendab, et ettevõtte raamatupidamine ja finantsaruandlus tuleb korraldada vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
Seega pole küsimus niivõrd selles, kas ettevõtja võib ise raamatupidamist teha, vaid selles, kas tal on selleks piisavalt teadmisi ja aega ning kas ise tegemine on tema ettevõtte seisukohalt mõistlik.
Millal võib raamatupidamise ise tegemine olla mõistlik?
Minu kogemuse põhjal võib ettevõtja ise raamatupidamisega täiesti hästi hakkama saada, kui ettevõtte tegevus on väga väike ja lihtne.
Näiteks võivad tulud olla ebaregulaarsed ning terve aasta peale koguneda alla 20 tehingu. Sellises olukorras ei pruugi igakuise raamatupidamisteenuse ostmine olla ettevõtte vajadusi arvestades kõige mõistlikum lahendus.
Oluline on aga, et ettevõtja teaks, mida ja millal ta peab tegema, ning jälgiks jooksvalt, kas ettevõtte kasvades tekib uusi kohustusi.
Ettevõte võib olla täna väga lihtne, kuid poole aasta pärast hoopis teistsugune.
7 küsimust, mis aitavad otsustada
1. Kui palju tehinguid ja dokumente ettevõttel tekib?
Kui ettevõttel on terve aasta jooksul vaid mõnikümmend lihtsat tehingut, on olukord hoopis teine kui ettevõttel, kus ostu- ja müügiarveid, pangatehinguid ja muid dokumente tekib iga kuu kümneid.
Minu praktikas on umbes 10–15 dokumenti kuus üks orientiir, mille juures tasub juba mõelda, kas ettevõtja enda aeg oleks paremini kasutatud põhitegevusele.
See ei ole seadusest tulenev piir, vaid minu praktilisest kogemusest kujunenud rusikareegel.
2. Kas ettevõttel on töötajaid?
Töötajate lisandumisega tuleb juurde palgaarvestus ning maksude ja deklaratsioonidega seotud kohustusi.
See on üks hetki, mil soovitan raamatupidaja kaasamist tõsiselt kaaluda.
Mida rohkem on regulaarseid arvestusi ja tähtaegu, seda suuremaks muutub ka eksimise võimalus ning seda rohkem aega peab ettevõtja kulutama selleks, et kõigi nõuetega kursis olla.
3. Kas ettevõte on käibemaksukohustuslane?
Käibemaksukohustuslasena lisandub regulaarne käibemaksuarvestus ja deklaratsioonide esitamine.
2026. aastal tekib käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus üldjuhul siis, kui käibemaksuseaduses nimetatud Eestis tekkiva käibega tehingute käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Piirmäära arvestamisel on aga täpsemad reeglid, mistõttu ei saa lähtuda lihtsalt ettevõtte pangakontole laekunud raha kogusummast.
Seetõttu tasub oma käivet jälgida jooksvalt, mitte alles majandusaasta lõpus.
4. Kas tead, millised kulud võib ettevõtte kuludesse kanda?
See on üks koht, kus olen ise raamatupidamist tegevate ettevõtjate puhul probleeme näinud.
Ettevõtte pangakaardiga maksmine ei muuda isiklikku ostu automaatselt ettevõtluskuluks.
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed võivad kaasa tuua täiendava maksukohustuse. Täpne maksustamine sõltub tehingu sisust – näiteks võib tegemist olla ettevõtlusega mitteseotud kulu või teatud juhtudel erisoodustusega.
Seetõttu on oluline osata ettevõtte ja isiklikud kulud üksteisest lahus hoida.
5. Kas jälgid jooksvalt ettevõtte käivet ja maksukohustusi?
See võib olla palju olulisem kui dokumentide sisestamine.
Minu praktikas on olnud olukordi, kus ettevõtja jõuab raamatupidaja juurde alles siis, kui on vaja koostada eelmise aasta majandusaasta aruanne.
Raamatupidamist korrastama hakates selgub aga, et käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär ületati juba ammu – mõnel juhul ligi aasta tagasi.
Sellise olukorra tagantjärele korrastamine võib olla märksa keerulisem kui jooksvalt korrektse arvestuse pidamine.
6. Kui palju sinu enda aeg maksab?
Ise raamatupidamise tegemine ei ole päriselt tasuta.
Oletame näiteks, et raamatupidamisele kulub viis tundi kuus ning sinu enda töö väärtus on 30 eurot tunnis.
5 tundi × 30 eurot = 150 eurot kuus.
Sellele võib lisanduda aeg, mis kulub nõuete muudatuste jälgimisele, raamatupidamistarkvara õppimisele ja küsimustele vastuste otsimisele.
See ei tähenda, et 150-eurone raamatupidamisteenus oleks automaatselt parem valik. Pigem tasub ka enda aega kuluna arvestada.
Küsi endalt:
Kas need viis tundi tooksid minu ettevõttele rohkem kasu, kui kasutaksin need klientide teenindamiseks, müügiks või ettevõtte arendamiseks?
7. Kas tahad ainult kohustused täidetud saada või ka oma numbritest aru saada?
Hea raamatupidamine ei tähenda minu jaoks ainult seda, et deklaratsioonid ja majandusaasta aruanne saavad õigeks ajaks esitatud.
Ettevõtjal peaks olema võimalik aru saada, kuidas tema ettevõttel tegelikult läheb.
Kui palju ettevõte teenib? Millised kulud kasvavad? Kas raha jätkub lähikuudeks? Millised otsused mõjutavad ettevõtte tulemust?
Just siin võib raamatupidaja roll muutuda pelgalt andmete sisestajast ettevõtja nõustajaks.
Millal soovitan raamatupidaja kindlasti kaasata?
Minu kogemuse põhjal tasub raamatupidaja kaasamist tõsiselt kaaluda siis, kui ettevõte hakkab kasvama, võetakse tööle töötajaid, tekib vajadus esitada regulaarseid maksudeklaratsioone või käibedeklaratsioone või dokumentide hulk hakkab võtma ettevõtjalt märkimisväärselt aega.
Samuti tasub abi küsida kohe, kui tekib tunne, et sa ei ole enam kindel, kas teed asju õigesti.
Raamatupidaja poole ei pea pöörduma alles siis, kui probleem on juba tekkinud.
Kas kogu raamatupidamise peab raamatupidajale üle andma?
Ei pea.
Ise tegemise ja kogu raamatupidamise sisseostmise vahel on ka vahepealne võimalus. Ettevõtja võib jätta enda teha lihtsamad igapäevased toimingud, näiteks:
- koostada ja saata klientidele müügiarveid;
- koguda ja korrastada ostuarveid ning muid dokumente;
- teha internetipangas ettevõtte makseid;
- jälgida klientide arvete laekumist.
Raamatupidaja võib samal ajal tegeleda dokumentide kirjendamise, maksuarvestuse ja deklaratsioonide, palgaarvestuse, kontrolli ning aruannete koostamisega.
Sellisel tööjaotusel on kaks eelist. Ettevõtja säilitab hea ülevaate oma ettevõtte igapäevasest rahaliikumisest ning võib samal ajal hoida kokku ka raamatupidamisteenuse kuludelt, sest osa lihtsamatest ja ajamahukamatest toimingutest teeb ta ise.
Kui raamatupidamisteenuse hind sõltub dokumentide arvust, töömahust või valitud teenusepaketist, tasub juba koostöö alguses raamatupidajaga läbi rääkida, milliseid tegevusi on ettevõtjal mõistlik ise teha ja millised jätta spetsialistile.
Kõike ei ole vaja ise teha selleks, et raha säästa, ega kõike raamatupidajale üle anda selleks, et raamatupidamine oleks korras.
Hea lahendus on sageli nende kahe vahepeal.
Eesmärk on leida tööjaotus, kus ettevõtja aeg, raamatupidamise korrektsus ja teenuse maksumus on mõistlikus tasakaalus.
Kokkuvõte: raamatupidamine ise või raamatupidaja?
Kui ettevõte on väga väike, tehinguid on vähe ning sul on aega ja huvi raamatupidamise põhimõtted endale selgeks teha, võib raamatupidamise ise tegemine olla täiesti mõistlik.
Kui ettevõte kasvab, lisanduvad töötajad, käibemaks, regulaarne deklareerimine või suurem dokumentide hulk, muutub professionaalse abi kasutamine järjest mõistlikumaks.
Kõige olulisem küsimus pole seega:
„Kas ma saan raamatupidamisega ise hakkama?“
vaid:
„Kas raamatupidamise ise tegemine on minu aja ja ettevõtte jaoks praegu kõige mõistlikum lahendus?“
Korduma kippuvad küsimused
Kas osaühingu omanik võib ise oma ettevõtte raamatupidamist teha?
Jah. Ettevõtja võib raamatupidamist ise korraldada. Ettevõte peab aga täitma raamatupidamise ja finantsaruandlusega seotud seadusest tulenevaid kohustusi.
Kui väikesel ettevõttel tasub raamatupidamist ise teha?
Seadusest tulenevat tehingute või dokumentide arvu piiri ei ole. Minu kogemuse põhjal võib ise tegemine olla mõistlik väga väikese ja lihtsa tegevusega ettevõtte puhul, kus tehinguid on vähe ning ettevõtjal on vajalikud teadmised ja aega raamatupidamisega tegeleda.
Millal peaksin raamatupidaja kaasama?
Raamatupidaja kaasamist tasub kaaluda ettevõtte kasvades, töötajate lisandumisel, regulaarsete maksudeklaratsioonide tekkimisel või siis, kui raamatupidamine hakkab võtma liiga palju ettevõtja aega.
Millal peab ettevõte registreerima end käibemaksukohustuslaseks?
Praegu on käibemaksukohustuslasena registreerimise üldine piirmäär 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvestatuna. Piirmäära arvestusse lähevad seaduses määratud tehingud, mille käibe tekkimise koht on Eestis, mistõttu ei pruugi kogu ettevõtte käive või kõik laekumised piirmäära arvestusse kuuluda.
Kas raamatupidaja peab tegema kogu raamatupidamise?
Ei. Ettevõtja ja raamatupidaja võivad ülesanded omavahel jagada. Ettevõtja võib näiteks ise koostada müügiarveid, korrastada dokumente, teha makseid ja jälgida laekumisi ning jätta maksuarvestuse, deklaratsioonid, kontrolli ja aruandluse raamatupidajale. Selline tööjaotus võib aidata vähendada ka raamatupidamisteenuse kulu.
Vajad abi otsustamisel?
Kui sa ei ole kindel, kas sinu ettevõtte raamatupidamist tasub veel ise teha või oleks aeg osa tööst raamatupidajale üle anda, võta ühendust.
Vaatame koos üle sinu ettevõtte praeguse olukorra ja leiame mõistliku lahenduse. Esimene konsultatsioon on tasuta.